Kahe Türgi vahel

Türgi 1. laager oli hea sissejuhatus aerutamisse.

Loodame, et mahtu sai piisavalt, et hakata kiirust sinna peale ehitama.

Laagri 3. nädal kilometraaž langes pisut, aga selle arvelt tõusis intensiivsus. Esimest korda 2019 aasta jooksul näitas kell 20 km/h kiirust. See ei ole sprinteri jaoks teab mis kiirus, aga selle kiiruse saavutasin tugevat tõmbe peale lõiku tehes, mitte „keevitades”. Üleüldse näeme Denisiga kurja vaeva, et iga tõmme viiks võimalikult palju edasi. Paljud oskavad kiiresti käsi liigutada, aga sugugi mitte kõik ei suuda igast tõmbest maksimumi võtta. Ehk siis sellega me põhiliselt 1. laagri ajal tegelesimegi.

Trenni sai nii isukalt tehtud, et leidsin endale hädagi külge. Nimelt jäi tuhar kas lihaspinge või lihaste düspalansi tõttu ülepingesse ja kodus oldud puhkus kulus selle murega võitlemiseks. Usun, et mind aidati hea nõu ja jõuga ja saan uut laagrit 101% alustada ja mis on vähemalt sama oluline, ka lõpetada sama isukusega. Täpsemalt rääkides, siis Mihkel Luik vaatas mu üle ja soovitas mõned harjutused, mida hoolega tegin ning Joosep Mooses tegi lihashooldust ja nõelravi.

Eelseisev laager hakkab endas sisaldama Endiselt palju tõmbe peale sõitu, aga juurde tulevad kindlasti laktaatsed treeningud ja kiirust arendavad treeningud. Loomulikult jäävad ka jõusaali treeningud. Aga sellest lähemalt juba järgmises kirjatükis.

Lõpetuseks paar sõna dopingu kohta. Ülimalt kahju, et mõned meie suusamehed sellise otsuse vastu võtsid ja räpast mängu mängima hakkasid! Dopingu kasutamine on enese, poolehoidjate ja konkurentide ränk alt vedamine.

IMG_1448

IMG_1453

Halfway to Venom 😀

IMG_1482

Karel vaatas, et asend korras oleks

Advertisements

Vaatame tagasi ja tuleme edasi.

Teleseriaalide kõige tüütum osa, mineviku ja oleviku vahel sõelumine… Sorri, mina ka.. 😀

Eelmise aasta tibud on loetud ja hooaja hindeks võis panna nelja.

Hooaja esimene pool oli sõna otseses mõttes lahja, silmas pidades just Euroopa meistrivõistlusi, kus lõpetasin 20. positsioonil. See-eest hooaja finaaliks olnud maailmameistrivõistlustel oli löögihoog päris hea. A-finaalist jäi lahutama 0.3 sekundit, B-finaalis magasin stardi sisse ja selle tõttu läks kaduma vähemalt 13. koht (finišijoonel 15 cm minu ees) ja tõenäoliselt ka 12. koht (25cm minu ees), 11.koht oli finišis vaevu pool meetrit minust ees, aga 10. koha kutt oli juba kõvemast puust mees, kelle peale see aasta hammas kuidagi ei hakanud.

Kokkuvõtteks saan öelda, et aastaga tegin tubli arengu, 2. samasugune hüpe veel ja me räägime väga kiiretest sõitudest. 🙂 Tokyo olümpiapiletile mõeldes on põhjust olla optimistlik!

Et optimismile alust anda tuleb teha trenni ja mitte võimalikult palju, aga targalt. Just nii tundub hetkel ka minevat. Oleme Denisiga hooaja esimese „vesise lihvi” laagri selgroo murdnud.

Trennid on oodatult pikad nagu hooaja algul aeroobset võimekust arendades ikka on, aga selle juures on väga tähtsal kohal iga tõmbe tunnetamine ja päriselt tõmbamine, mitte lihtne aeru läbi vee vedamine, et kilomeetrid koguda ja pulssi teatud tasemel hoida. Paaris trennis olen paadile kinnitanud kaamera, et näha, kuidas ma tegelikult aerutan, mitte kuidas ma arvan, et ma end liigutan. Hea on, et tänapäeva elektroonika kerge vaevaga seda võimaldab. Videoid analüüsides olen leidnud ka tehnilist vajaka jäämist, mida edasistes trennides olen kõvasti välja drillinud.

1. Türgi laagri 2. nädal on läbi saanud, mitte küll enam nii kiiresti, kui 1. nädal, aga aeg läks kiirelt siiski.

Mõned statistilised parameetrid (põnevuse tekitamiseks jätan numbri tähenduse teile nuputada):

  • 15
  • 9
  • 6
  • 18:45:58
  • 132,15
  • 8177

PS! 1 veetreening jäi ära paduvihma tõttu, aga see-eest tuli veel pikem ja „magusam” jõusaali treening.

Ärge viimast lund raisku laske! 😉

 

PF fotofinišh

Poolfinaali fotofiniš, olen alt 2. 

BF fotofinišh

B-finaali fotofiniš, olen alt 4.

IMG_1420

Tabasin Denisi ootamatult 😛

IMG_1430

Pole paha

Liiga palju aega, et mõelda, hooaja algus ja pikad lõigud vist…

Kirjutan pisut „tagasi andmisest”, see tähendab nii rahalist toetamist, sõnalist toetamist ja vahel piisab ka nägemisest.

Peale Tarmo ja Kaarli aerutamisest loobumist on trennides ka aega rohkem mõelda, vahest isegi liiga palju. 😀 Teinekord lõiku lükates meenuvad meeleolukad trennid, kus nina ninas võidu ajasime. Minu jaoks ei ole miskit katki, kõik lõigud sõidan ära ja võidudki toon ära.

Nagu paljud teavad, siis paar suve tagasi andsid Helle ja Henn peale väga viljakat treenerikarjääri ohjad Sigridile, Koidule ja minule üle. Seega lisaks ise maailma parimaks aerutajaks pürgimisele, jagan SAKi noortele ja mitte ainult noortele aerutajatele teadmisi ning loodetavasti ka motivatsiooni kõvasti sporti teha. Kihvt on näha, kuidas tasapisi on moodustumas uus äge seltskond.

Pika ja lohiseva alguse järel jõuan jutu ivani… 😀

Alles nüüd mõistan, kuidas eelnevad aerutajate generatsioonid on meid jälginud ja aidanud, isegi, kui me ise seda ei teadnud või siiani ei tea. Üha enam hakkan ise kõigest ümbritsevast huvist ja abist aru saama.

Siit tulenevalt üleskutse kõikidele viimsetele mohikaanlastele, leiame mõnikord tee oma koduklubisse! Saame kasvõi korra aastas kokku, et lükata paatidelt tolm, ükskõik millistelt, ja teeme ringi Emajõel. PS! Peale korralikku aerutamist pidavat sauna ka saama. 😉

Lisaks eelnevale, kui te tunnete end SAKi raudvarana, siis, miks mitte olla SAKi liige ikka veel? Naised saunas rääkisid, et võib olla on mõttetu aastas ala 15€ maksta, et saaks osaleda ainult klubi üldkogu hääletusel, siis tegelikult on see vähim, mis te teha saate, et näiteks sõna otseses mõttes väike Kaarel saaks näiteks uue aeru, et Kaarel Alupere tulemused üle sõita.

Hoidke kätt pulsil, tundke huvi ja hoiame kokku.

SAK asub endiselt Lodjakoja ja TÜ spordihoone vahel, kui ei usu, tule kontrolli. 😉

 

A mis ise?

Mina olen omadega jõudnud Türki, kus on käimas olümpiapileti püüdmise hooaja esimene veelaager. Tegelikult on laagri 1. nädalgi läbi, trennid olid parajalt konti murdvad, aga mõnusad.

Nädalaga tuli tublid 133 veekilomeetrit ja treeningtunde kogunes 17 tunni tuuri. Treenin 2. aastat järjest Denis Volkovsiga Lätist, väga hea treeningpartner ja trennid lähevad edukalt. Mis puudutab enne laagrit toimunut, siis ettevalmistus on olnud edukas ja liigun õiges suunas.

Et jutt väga pikaks ei läheks, siis järgmises postituses annan detailsema ülevaate laagrist ja siin toimuvast.

Järgmise korrani,

Kaspar

Minu tulev paat, aitäh teile!

 

Kulminatsiooni poole liikudes.

On see vast olnud pikk aeg vahepeal.

Õnneks on vaikus olnud ainult blogis, tegelikkuses on karavan terve aeg veerenud.

Viimane postitus on koguni enne võistlusperioodi algust kirjutatud, on kõvasti järgi võtta. Ülikiire kokkuvõttena olen olnud kodustel võistlustel vääramatu ja rahvusvahelistel näidanud head arengut. Oli teada, et Kaarli spordist taandumise järel mu tulemused kohaliselt kannatvad sest olime Kaarliga üks väga kõva paatkond! Aga siiski juba ronin tipu suunas ja on aja küsimus, kui olen üksi vähemalt sama hea ja paremgi veel. 😉

Kodustest võistlustest olen seni osalenud:

  • Emajõe-, Pühajärve- ja Pärnu karikaetappidel
  • Eesti meistrivõistlustel, kus võitsin 7 kuldmedalit!!! Nagu eelnevalt mainisin, siis pole seni kaotusekibedust tundma pidanud..

Rahvusvahelistest võistlustest osalesin:

  • Leedus Trakais rahvusvahelisel sprindivõistlusel. Leedus on väga korralik 200m tase. Rio Olümpia pronksine kahene ja veel 2 tiitlivõistluste medalitega meest. Igaljuhul, esimesed selle aasta kopsiku stardid olid rabedad, aga mida sõit edasi seda mugavamaks asi muutus. Kogu üritus lõppes minu jaoks 5. kohaga. Olulisem lõppkohast oli vahe, mis jäi esimestega. Võitjale kaotasin 1,1sek, seda on vähem, kui eelmistel aastatel sama tasemega meestele. PS! 3. ja eriti 4. koht olid sentimeetrite kaugusel.

  • Duisburgis (Saksamaal) toimus 2. maailmakarikaetapp. Võistlesin 200m ja 500m distantsidel. Esimene neist oli prioriteet ja teine oli kopsiku startide ja võistlusnärvi kogemiseks. 200m distantsil lõpetasin C-finaali 3. ehk kokkuvõttes 21. kohal. Jällegi kohaliselt ei tundu suurem asi säramise koht, aga sõidud olid tegelikult pigem positiivsed. Kaotus esimestele on veel vähenenud, aga väga võrdses konkurentsis ja võib olla mõneti sportliku õnne olemasolu või puudumisega paar kohta siia-sinna poole maanduda. Seekord maandusin pigem sinna poole, aga ise olen positiivne näen kohti, kust saab aega kärpida.

  • Lätis, Limbažis. Seal oli rahvusvaheline 200m sprindivõistlus, kus lõpetasin 4ndana. Kahju, et ei suutnud lätlaste „pidu rikkuda” ja poodiumile tõusta. Eelsõit oli mõnus, kerge pärituulega võitsin oma eelsõidu ja kvalifitseerusin otse finaali. Finaalis puhus suhteliselt tugev vastutuul, millega kahjuks hakkama ei saanud ja nagu mainitud maandusin neljandal positsioonil. Väikse boonusena sain ühe läti poisiga sõita kahest süsta,  endale ja Martinšile üllatusena tulime koguni teiseks.

  • Ja viimaks Euroopa meistrivõistlused, kus lõpetasin 20. kohal. Kurb asja juures on see, et fortuuna viis mind , hilisemalt aegu vaadates, kõige raskemasse poolfinaali, kust juuksekarvaga finaalidesse edasi ei murdnud. 😦 Sõitudest endist… Vorm oli kindlasti hea, kuumus liiga ei teinud. Ainsaks segavaks faktoriks oli sõudekanal (järv) ise, ei tundnud lõpuni päris mugavalt. Sealse järve eripäraks on soojenduskanali puudumine ja sportlased lähevad võistlusradade kõrvalt startidesse ja see tekitab laineid, mis suurel kiirusel sõites võis mind häirida, aga see on juba minu enda probleem, sest järv oli kõigile ühesugune 🙂

Võistlustest on ees ootamas Balti matš ja maailmameistrivõistlused. Esimene neist on juba 11.-12.08 ja MM on 23.-26.08.

Treeningud on möödunud väga hästi, vigastusi olen suutnud vältida. Ma poleks vist õige sportlane, kui siit-sealt vahepealt ei valutaks, aga kõik on üldiselt hästi.

Tean, et olen kiirem, kui kunagi varem.

Ja selle positiivse mõttega tõmbangi otsad kokku.

Autasustamise järgselt

 

 

2.2 ja 2.3 tehtud ning kodus puhkamas.

Ilmad läksid päev-päevalt paremaks. Teise nädala lõpuks meenutas Türgi ilm juba täitsa head kodust suve. Päikest jätkus ka veel viimase nädala jagu, üks vihmane päev oli, aga see oli pigem kerge vaheldus.

Treeningud nii teisel kui ka kolmandal nädalal möödusid ideaalilähedaselt. See tähendab, et mingeid ilma/vigastuse vms takistusi ei ole olnud. Treeningnädalate lõpus on lihaskond ka mõnusalt kapsas. See tähendab, et teravus hakkab otsa lõppema, aga see on normaalne, sest nädalavahetusel puhkasin suurema väsimuse välja ja oli hea järgmist alustada. Välja arvatud nüüd, kui saan kodus nädala puhata ja siis juba uue tsükliga alustada.

Olen laagris täheldanud, et meie Eestis ja Denis Lätis treenime üksjagu erinevalt. See tähendab seda, et meil on pigem komme trennis intensiivsust taga ajada, samal ajal, kui Lätis pigem jälgitakse väga täpselt plaani kirjutatud intensiivsusi ja keskendutakse tehnilistele nüanssidele.

Teise nädala lõpus saabusid Türki Liis ja Keret, Joosepi tüdruksõber. Laupäeva õhtul läksime ööseks Antalyasse, kuhu Joosep ja Keret jäid kogu nädalaks. Kuna minul oli treeninglaager selle kõige ehedamal ja töisemal kujul jätkumas, siis tulime Liisuga pühapäeva õhtuks tagasi „oma” hotelli.

Viimane nädal möödus kui linnulennul. Põhjuseid mitu: ilm oli suurepärane, treeningud olid väga head, see oli viimane nädal soojas kliimas enne pikka Eesti kevadet jne jne. Igal juhul oli kahju Türgist lahkuda. 🙂

Laagri põhiline osa ehk treeningud läksid nädal-nädalalt 200m läbimisele sarnasemaks. Ei olnud ainult pikemad tehnika ja lühikesed sutsaka trennid, nagu laagri algul. Samuti hakkasime jõusaalis natuke kiiremaid liigutusi tegema. Tunnen, et olen kindlasti arengu teinud, aga samas tajun, et VÄGA palju on teha. Arengu poolelt, olen kindlasti kiirem kui kunagi varem samal ajal. Praegu võib suhteliselt hea minek olla, aga kindlasti peab veel palju kiiremaks saama ja kiiruse hoidmist/kannatamist arendama.

Sõit võidakse kaotada stardiga, aga sõit võidetakse tugeva finišiga. PS väike ärevus (positiivne) hakkab tekkima, sest ega võistlused enam mägede taga ei ole.

Nüüd on paar päeva kodus veedetud ja puhatud (aktiivselt). Tasapisi hakkab mõttetu mehe tunne tekkima, see tähendab, et isu aerutada on suur! Aga tark ei torma, uuel nädalal läheb jälle korralik töö lahti. Marudasti loodan, et ilm läheb soojemaks ja tuul ka vaibub, et oleks mõnusam aerutada. 🙂

Lühike video lõik pagasi käitlemisest lennujaamas: KLIKI SIIA

20180321_133008

Joosep kutsub peole

DCIM100GOPROG0020217.JPG

Antalya

20180326_121223

Hotelli basseini ääres

20180331_102659

Viimane trenn tehtud. PS! SAK Tartu on Eesti ägedaim aerutamisklubi. 🙂

20180331_110328

Leegid!

Soojadel hoovustel.

Järjekordne esimene nädal laagrit on seljataga.

Alustan reisist Türki. Esmaspäeva hommikul sain Riia lennujaamas kokku Läti pundiga, mis on seekord päris suur, ja koos lendasime läbi Istanbuli Antalyasse. Kõik läks nii ladusalt, et ei olegi rohkemat suurt rääkida reisist. 😀

Treeningutega alustasime teisipäeval, saime mõlemad Denisiga omad eelmise laagri paadid tagasi. Mina isegi lootsin paadi vahetust, sest mu paat on pisut invaliid. See tähendab, et on mingi suuremat sorti avarii läbi elanud ja on lapitud ning parandused ei ole kõige paremini tehtud. Iseenesest on sõidetav paat.

Mind olid laagris ees ootamas Joosep, Deniss (Tallinna kanuupoiss), Imre ja 3 Pärnu noort tulevast aerujumalat. Minu ja lätlaste saabudes ilmnes olukord, et rendipaadid said otsa ja meie noored olid sunnitud oma paadid loovutama lätlastele. Olukorra lahendasime nii, et noored kasutasid minu ja Denisi paate, kui meil trennid tehtud said. Selliselt nikerdasime kaks päeva, sest siis läksid noored tagasi koju.

Tuba jagan Joosep (valge mamba) Karlsoniga ja Denis (veits viil) Tihhomiroviga. Tuba on VÄGA hea, suurem ja asub hotellis paremas kohas kui eelmises laagris. PS hotell sama.

Ei taha ära sõnuda, aga ilm on püsinud suurepärase lähedasena. Ainuke negatiivne asi on kohati puhuv tugev tuul.

Trennidest:

  • Trenne: 13 neist 8 jõel ja 5 jõusaalis
  • ala 100km
  • 14h 30min

Kõik on seni suurepärane ja loodame, et nii ka asjad jätkuvad. 🙂

Tegemisi ka videolindil: Jõusaali test Tartus ja Sprint

20180318_120152

Võtab asjad hästi kokku

20180318_130014

dfewfs

Stardid täies hoos

Jossiga

Sõbrapilt Joosepiga

 

Eile nägin ma Eestimaad

Ma loodan, et kõikidel naisterahvastel oli väga kena naistepäev. 🙂

Nädal läks väga kiiresti, ei jõudnud nagu miskit tehagi, kui juba tuli hakata jälle reisikotti pakkima. Kodus veedetud aeg oli väga mõnus, lisaks oli vajalik korraks jalg sirgeks lasta ning puhata. Puhkus ei tähendanud kodus tagumiku laiaks istumist… Tegelikult tähendas see ühte päeva tagumiku laiaks istumist ja ülejäänud nädal oli aktiivne puhkus, mõni päev aktiivsem kui teine. Julgen arvata, et läinud nädalal sai tehtud viimased suusatamised sellel aastal. Vähemalt ma tahaks loota nii sest laagrist tagasi tulles oleks hea vee treeningutega kodus jätkata.

Lisaks suusatamisele käisin kahel korral jõusaalis. Esimene jõutreening peale reisi oli kerge, et toonus lihasesse tagasi tuua. Ja teine, nädala lõpus, oli maksimaalsete raskuste test. Tulemustega jäin VÄGA rahule! Kõikide harjutuste puhul kas kordasin rekordit või tegin uue rekordi.

  • Alt tõmme                                        125kg /127,5kg jäi 1cm puudu   kordasin rekordit
  • Rinnalt surumine (mustalt)          150kg                                              rekord
  • Lõuatõmme raskusega                  +75kg                                              rekord
  • Dips                                                    +95kg                                              rekord
  • Lõuatõmbed (puhtalt)                    33x                                                  rekord

Olen ülimalt rahul sest esimene veelaager on all ja jõud on üleval. 🙂

Laupäeval sai veel viimased veeprotseduurid tehtud, pühapäeval olid viimased ettevalmistused ja pakkimine ning nüüd peaks olema valmis uueks ja veel vihasemaks laagriks.

Järgmise korrani!

20180309_111339

Kang pani Kaarli põlvili…

20180309_171013

Tulge aerutamise trenni! Me aerutame, ujume ja teeme veel palju muudki.

20180312_101643

Keda pole ammu näinud #Roberts

28685845_347564315757328_3053011192361517056_n

Rait Merisaare fantastiline parukas, kahjuks minu peas. xD