Kulminatsiooni eel

Hooaeg on olnud kergelt öeldes Ameerikamäed.

Poola MK läks aia taha mitmete kehvade olude kokkujuhtumisel.

Duisburgis jäin mingil põhjusel ise lahjaks, aeglane ma ei olnud, olin kenasti konkurentsis, aga ei olnud võistlustelt eeldatavat teravust.

Veel enne väikest puhkust suve esimesel poolel oli Lätis sprindivõistlus, kus jäin 10cm-iga hõbedale, võitis 2 päeva tagasi U23 maailmameistriks tulnud Robert Akmens. Antud sõit tuli üsna hästi välja, lõpulüke võinuks parem olla.

Pärast MK-sid ja Läti võistlust puhkasin ja seejärel nägi plaan ette viimast treeningtsüklit enne MM-i.

Tsükkel algas väga hea laagriga Viljandis, aga kohe 2. nädalal tegin Tartus treenides liiga alaseljale, täpsemalt millelegi ristluu piirkonnas. Päris täpselt ei tea, mis haiget sai. Vigastus ise hakkas suhteliselt kiiresti taanduma, aga selja tõttu tekkis ülepinge paremasse alaselja ja tuhara piirkonda. Selle murega olen ma tänaseks pusinud üle kuu aja. Vahepeal tundus, et hakkab laabuma, aga siis läksid asjad jälle lõunasse. Vindumisaja sisse jäi 2 võistust, Leedu meistrivõistlused ja Eesti meistrivõistlused. Leedu MV-l jäin 5. tegelikkuses tegin finaalis päris korraliku sõidu, esimese poole distantsist olin kõige teravamas mängus, aga lõpu eel olin nagu kissellis, tundus nagu paat veniks vees. Võitjale kaotasin 0,8 sek – pole väga hullu. Viimaseks seni peetud võistluseks olid Eesti meistrivõistlused. Olin sunnitud võistlema valuvaigistite abil, aga sõidud said sõidetud ja võidud võetud.

Tänaseks päevaks on tekkinud lootusekiir, et äkki hakkab vigastus ja pinge taanduma. Täna tehtud veetreening näitas vahelduseks päris head liikumist. Jõusaali treeninguid ja ka jooksulõike olen saanud suhteliselt hästi teha, et üldine vorm peaks pigem hea olema, veetunnetusega tuleb nüüd kõvasti vaeva näha.

Tuleval nädalavahetusel toimuvad Balti meistrivõistlused, kus saan viimase võistlusstardi enne MM-i.

Juba 2 nädala pärast sõidan maailmameistrivõistlustele Ungarisse, kus ühtlasi on võimalus lunastada Tokio olümpiamängude pääse.

Kui ma päris aus olen, siis kuu tagasi – enne vigastust – olin ma enesekindlam, kuid tegelikkuses ei ole veel midagi katki, katsun järele jäänud treeningud targalt läbi viia ja annan endast kõik! 😉

67666729_369575147059870_7691569588504363008_n

Leedu võistluse poodiumil

67496468_466809540823977_5808838066911051776_n

Poola MK

67655534_484257035465645_1086833820621078528_n

Uus paat

68598729_2476505465704860_1548339880621244416_n

Saksamaa MK

68430585_629552667532698_87209194981163008_n

62157535_924849227846464_1734079069936418816_n

10cm kaotus Robertsile

67734303_2913027205405974_2417301477878923264_n

68569525_494992784376249_3254798986539696128_n

Colosseum

67769086_718946925193797_6606739035119419392_n

Viljandi laager

67648417_2955085471382535_963470746288390144_n

67669999_2548651518507912_1946147199050055680_n

7 kuldmedalit

67752297_490981288321015_2178258042158579712_n

SAK Tartu esindus

67770526_2095683387407459_2568253472205963264_n

67329894_1095426817315942_5173938396145385472_n

Taastumisprotsessid

67571737_423806491557693_6752730385169252352_n

MRT

67876320_361258617889867_4732187734007873536_n

Veespordi linnalaager

Advertisements

Ots on lahti tehtud

Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis minek on üldiselt hea ja Leedus toimunud võistlus kinnitas, praeguse tunde õigsust.

Leedu võistlusest täpsemalt:

Kohale läksime reedel ja õhtuse treeningugi tegin Trakais. Midagi väga sisukat ma trennis ei teinud, pigem harjusin vee ja oludega. Õnneks tekkis hea tunne kiiresti.

Laupäeva hommikul tegin kerge trenni ja õhtul olin nagu eelminegi aasta ühes leedukate neljases. Kahjuks see neljase võistlus ei olnud väga äramärkimist väärt. Pigem kujunes läbi kulgemiseks, väga head plaanitud tempotrenni ei saanud. Jäime sõidu viimasteks.

Pühapäev oli pühendatud 200m sprintidele. 1. sõit oli 9 paiku hommikul, ilm oli külm ja kõle, enesetunnegi ei olnud suurem asi. Minu õnneks ei pidanud ennast esimeses sõidus piirajasse tõmbama. Sain stardisüsteemi ja iseendaga veel pisut harjuda.

Poolfinaal toimus umbes 2h hiljem. Selleks ajaks oli ilm pisut paranenud ja enesetunnegi meenutas juba võistlustel olemist. Finaali pääsemiseks pidin lõpetama esimese kolme hulgas. Oma sõidu stardinimekirja vaadates sain aru, et tegemist ei ole väga raske ülesandega pidin tegema oma kindla sõidu. Nii ka läks, start oli juba veits teravam, kui hommikul ja sain sõita 96% pingutusega, parasjagu mootor käima, aga mitte silmi pahupidi.

Finaal oli omakorda 2 tundi hiljem. A-finaaliks oli ilm ideaali lähedane, päike säras ja kerge diagonaalis vastu tuul. Enesetunne ja soojendus enne sõitu olid väga head, tundsin end soorituse suhtes enesekindlalt. Esimest korda selle võistluse jooksul (minu sõitudes) tehti valestart, mul oli sest täitsa kahju, sest endale tundus, et sain ideaalilähedase lähte, aga polnud lugu, uus start õnnestus samuti hästi. Silmanurgast nägin, et kõrvalrajal olev Leedukas, Ignas Navakauskas, sai teravama stardi, aga ma ei lasknud end sellest häirida, sest see kutt on reaalselt maailma üks kiiremaid startijaid. Egas midagi, distantsi keskmine osa läks kiirelt nagu ikka ja siis tuli 200m magusaim periood ehk viimased 50m. Suutsin tehnikat kenasti säilitada ja tundsin, et Ignas hakkas mulle selg ees vastu tulema. Sellel korral tuli tema jaoks päästev finišijoon enne vastu, kui tast mööda suutsin sõita. Tundsin, et nüüd sai üks äge hooaja avastart tehtud ja selle tõestuseks 3. koht antud võistluselt. Hetke seisuga võib rahule jääda, sest kiirus on pigem korras ja kestan lõpuni välja, vaja start kiiremaks saada ja pisut tahaks veel maksimaalsele kiiruselegi peale keerata.

Eelmainitud asju ka järgnenud nädalal harjutasin.

Ning nädala lõpus oli võimalus treenitut testida Narva karikaetapi 200m ja 5000m distantsidel. Sprindis oli plaanis kõik sõidud maksimaalselt läbida ja 5000m minimaalse pingutusega maksimaalne tulemus saada. Saatusel olid teised plaanid… 200m eelsõidus vajutasin mõnusalt, edestasin konkurente ja aeg oli pingutusele vastav. A-finaaliks oli väga hea enesetunne, aga soojendusel kiirendust tehes tundsin äkitselt, et jalapuu paadis liigub! Mõtlesin, et küllap on jalapuud paigal hoidev kruvi ära kadunud, aga paati piiludes sain aru, et tegelikkuses on relss, millele jalapuu kruviga kinnitub paadi küljest lahti tulnud!!! Pettumus, teadsin, et nüüd tuleb lihtsalt finišisse jõuda ilma rohkemate kaotusteta. Kindla tugeva tõmbe ja vähese jalgade tööga võitsin sõidu, aga rahulolust ei olnud juttugi. Antud jubina parandus ei ole maailma kõige keerulisem, aga tüütu nokitsemine ja aega võtab kõvasti. PS! I maailmakarika etapp on juba 5 päeva pärast. :/ See selleks mul oli veel pühapäevane 5km vaja sõita, laenasin selleks sõiduks SAK Tartu klubikaaslase paati. Enne võistlussõitu veele minnes ma juba tundsin, et saab olema üks pagana halb sõit, sest tundsin end kui taburetil, mitte omale tuttavaks saanud „vormelis”. Starti ma ikkagi läksin, aga peale 300m sõitu ma mõistsin, et pole mõtet aega ja energiat raisata ebakvaliteetsele aerutamisele ja pöördusin tagasi paadisilda. Esimene võistlus mu elus, kus ma katkestasin. Vee pealt ära minnes ei jäänud niisama mandrossima (nukrutseva/närveldama) vaid panin tossud jalga ja tegin jooksulõike mäkke. Lõppkokkuvõttes sain pühapäevast võibolla isegi parema pingutuse, kui esialgu plaanisin.

Hetkel oleme Joosepiga teel Poola Poznanisse, kus toimub 23.-26.05 1. maailmakarika etapp. Loodan, et saan esiteks paadi kiiresti parandusse ja teiseks peaksin oma uue paadi ka kätte saama, millega esialgu ei plaaninud kohe võistelda, aga antud hetkel võin sattuda sundolukorda, kus pean võtma riski kohe uue paadiga võistelda.

Võistlusinfot püüan jagada oma facebooki lehel.

Pöidlad pihku!!!!

Peatus madjarite juures

Järjekordsed kiired kolm

Pulmad peetud, pakkisime Joosepiga paadid ja sõitsime Ungarisse Budapesti. Pulmi ei pidanud Joosepiga, aga Joosep oli pulmas küll, kui jutt vahepael veidi segaseks muutus. :p

Sõit Budapesti läks sujuvalt, sõitsime üksteise peale ja kuskil 22h-ga jõudsime sihtkohta. Esialgu olid ilmad jahedad, aga eks ilmataat arvestas meie temperatuurilise aklimatiseerumisega ja ei tahtnud meid kohe ära kärsatada. 😀

Trennide mõttes tegin esimese nädala peaasjalikult üksi, mõned üksikud trennid saime Joosepiga koos sõita. Kuna kodus olles jäi väike veepaus, siis laagri esimesed trennid olid ühtlasi ka veega harjumiseks olulised, aga see kõik läks valutult. Nädala teises pooles tõin sisse ka kiiremaid lõike, tore oli see, et ägedamate trennidega tulid ka ägedamad ilmad, sai siin lühikese käisega trennis käidud ja värki.

Teise nädala esmaspäeva treenisin veel üksi, aga teisipäevast alates rääkis Imre mind ühte kohalikku treeningpunti. Esialgu olin veidike skeptiline, et iial ei tea, kuidas trennid klapivad ja kuidas tase jne jne. Nagu nüüd peale kahte nädalat nendega treenimist võin öelda, et pagana äge oli, trennid olid väga head, lähenemine treeningutele oli küll pisut erinev minu tavapärasest, aga üldiselt olin nendega ühel lainepikkusel. Loomulikult ei saa mainimata jätta, et ÜLIÄGEDAD kutid ja treener! 🙂

Kolmas nädal läks nagu teise inertsist suhteliselt kiiresti.

Video ühest spurdist: https://www.youtube.com/watch?v=6kwAo664igQ&feature=youtu.be 

Ungarlaste treeningute sisust. Huvitav või veider oli minu jaoks see, et treeningud tundusid sellised, et neis taheti mitut erinevat võimekust arendada korraga. Ala on pikemad lõigud ja siis lühemad ja lõpuks sprindid ka. Mina olen oma treeningutes tavapäraselt märksa konkreetsem. Aga vahelduseks eriti rõhuga kiirusvastupidavuse arendamiseks ma suudan aru saada, miks olid treeningud sellised nagu nad Ungaris olid.

Mäe otsa viib enamasti mitu teed, enda jaoks tuleb leida parim!

Mis seisud siis on? Seisud tunduvad head, kiirusvastupidavusega tundub korras olevat, kiirusega üldiselt on korras, aga tehnika kipub suurel kiirusel lagunema. Kuid see ei ole katastroof, mul on suurte võistlusteni veel pisut aega teha nö peenhäälestus ja saada ka maksimaalse kiiruse tehnika stabiilseks ning stardid teravaks. 🙂

PS! #1 Ostke Jooksja ajakiri, saate minu ja Joosepi kohta nii mõndagi uut teada! 😉

PS! #2 Vaadake 12. mail õhtul ERR spordiuudiseid, lisaks nägemisele ka kuulete ehk midagi uut! 😀

PS! #3 Pöidlap pihku, nädalavahetusel teen hooaja avastardi.

FDAD8442

Tip-top

IMG_1770

Budapest

IMG_1803

Ungari parlamendihoone

IMG_1829

Buda loss

IMG_1881

Selle laagri ainsad triibulised

IMG_1900

IMG_1908

Kiired poisid

IMG_1934

Joosep sõidab helgesse tulevikku

IMG_2663

Baleriin ja merineitsi xD

Türgi 2019 kotis ja natuke lisaks

Teise Türgi laagri viimane nädal läks linnulennul. Trennid olid ägedad ja kodus ees ootav pani aja lendama.

Viimase nädala trennid olid endiselt kiirusliku iseloomuga, aga juurde tuli kiirusvastupidavuse komponenti. See tähendab, et lisaks enda kiirele liigutamisele tuli teha seda korduvalt ja lühikese vahega. Need on alati kõige valusamad, aga samas kõige „magusamad” trennid.

Ilma poolest vedas meil lõpuni välja, veidi jahedamaks läks, aga treeningute mõttes oli tip-top.

Laagri jooksul sai ka veits nalja.

Laagri esimesel nädalal jälgis paari meie treeningut kõrvalt serblasest Türgi koondise treener (NB jagab asja!) ja hiljem kommenteris. Peale üht treeningut muu jutu hulgas mainis, et kui mingeid tehnilisi detaile ei lihvi, siis võin superman ka olla, aga mitte maailma kõige kiirem aerutaja. Olukorra iroonia seisneb selles, et mul oli laagris kaasas Supermani logoga trennisärk, mida ei olnud tolle hetkeni veel kandnud ja pigem oli seda ebamugav ka edaspidi kanda. 😀

Viimase nädala keskpaigas võtsin teibi paadi juurde kaasas, et istet natuke tjuunida. Unustasin selle teibi paariks päevaks paadiraamide mingi kõrgemal asuva jubina külge. Eelviimasel treeningpäeval avastasin oma teibi sealt, kuhu ma selle olin pannud. Sama treeningu eel oli võtnud Lasma, lätlannast Türgi koondislane, oma teibi ka paadi juurde, et midagi parandada vms. Enne trenni minekut soovitas ta teibi panna oma paadi asemele, et siis ei saa  peale trenni ära ununeda. Enne veepeale minekut Lasma veel lisas, et loodame, et keegi ära ei võta… Meie paatide juurde ei satu suvalised inimesed, ainult sportlased ja treenerid. Pikk jutt lühidalt, tagasi tulles olid mõlemad meie teibid ära varastatud. Irooniline… on ka asi, mida varastada, eriti kui on näha, et pole unustatud teibid! 😀

Treeninglaagri kokkuvõte:

Oli väga õnnestunud laager! Kõik trennid said tehtud ja tunne trennides oli väga hea + pluss puht numbrilised näitajad läbi spordikella olid samuti positiivsed! 🙂

Kodus ootas suur sündmus…

2018 1. detsembril palusin Liisu kätt ning vastus oli jah! Õige kiirelt hakkasime plaanima pulmapidu, sest ei tahtnud jätta seda võistluste perioodile ja kunagi kaugesse tulevikku ka ei tahtnud lükata. Pulma toimumise kuupäevaks valisime 06.04.2019. Tänaseks päevaks oleme olnud abielus tervelt nädala ja 2 päeva, reaalselt ei olnud väga suurt muutust, aga äge on ikkagi. 🙂

Pidu peetud, oli jällegi aeg kotid pakkida ja laagrisse siirduda. Nagu Kaarel on öelnud, siis aerutajatele meeldib väga bussiga sõita. Nii me Joosepiga üksteise peale kiire 22 tunnise otsa Ungarisse Budapesti tegime. Laagris elame paatmajas, kus olime ka 2017 aasta suvel, väga tip-top koht. Ilm tõotab tulla ligi 20 kraadi kanti, kui praeguse perioodi keskmise temperatuuri välja mängib.

IMG_1742

Enne töö, siis lõbu.

0001IMGP5679ccApril 06, 2019

IMG_1592

Abikaasaga 🙂

IMG_1736

Kereti, Joosepi ja minu elukoht Budapestis

Ooo Türgi

2. Türgi laager on pikk, neli nädalat, millest kolm saab täna läbi ja ainult 1 veel jäänud.

Nädalate dünaamika on olnud järgmine:

1. nädalal pikemad trennid ja palju pulsi mõttes rahulikke tõmbe peale sõidu trenne.

2. nädal läksid asjad äkiliseks, esimesed maksimaalse kiiruse trennid ja nädala lõpus üllatuslikult 5km võistlus. :O

3. nädal oli pisut rahulikum, et 2. nädala koormustest veidi taastuda, aga see ei tähendanud käed rüppes istumist. Teravad trennid jäid, tavapärased tõmbe peale aerutamised olid täitsa rahulikud lonkimised jõel.

See ülemise korruse vend või Karma või ma ei tea kes/mis oli mu peale mingil hetkel tige. Nimelt juba eelmises Türgi laagris tüli teinud alaselja parem pool oli täitsa halvas seisus. Laagrite vaheline puhkus pisut aitas, aga uus laager hakkas siiski kiirgava valuga, olenemata sellest, et ma möllasin venitada ja harjutusi teha jnejne. Õnneks 2. nädala keskel hakkas töö vilja kandma, valu hakkas lokaliseeruma kolde juurde, see tähendab, et kiirgav valu kadus. Veider oli selle kiirgamise kadumise juures tõik, et jõusaalis harjutust tehes käis alaselja vasakust poolest läbi nõks ja sellega sai vasaku poole alaselja mingi lihas haiget. Üllataval kombel sellega kaasnes parema poole märgatav valu vähenemine… Veider, aga mulle sobis… 😀 Tänaseks päevaks on vasak pool täitsa normaalne ja „murelaps” parem pool on täitsa mõistlik, saan sokke suhteliselt vabalt jalga panna, näiteks! 😀

Tervisega on olnud pusimist, aga ilmataat on küll meid kõvasti hoidnud. Trennis pole me mu mäletamistmööda kordagi vihma saanud, ei ole olnud tormituuli ja temperatuurgi on olnud mõnusalt tõusuteel. PS! Täna läksin isegi korra välja päikest võtma ja raamatut lugema. 😉

2. nädala esmaspäeval oli esimene maksimaalse kiiruse ja tempoga sprinditrenn. Väga mõnus oli jälle omas elemendis olla. Keha ei ole veel valmis täiesti 100% andma, aga see, kui kiiresti ma suutsin sõita, oli väga positiivne! 🙂

Kiirete trennide paradoks, mida kiirem trenn, seda aeglasem trenn. 😀

2. nädala lõpus toimus siin meie lähedal rahvusvaheline 5km võistlus ja kohalik aerutamise arendaja, kes ka meie laagrit organiseerib siin, palus mind, et ma sellel võistlusel osaleksin, et ta saaks ühe lisa osalejariigi ja Eesti lipu ülesse seada. Eriti ma küll ei tahtnud, sest treeningud on ikka väga teistsuguse suunitlusega olnud, aga kaasa ma selle asja tegin ja hea oli, et tegin. Sain väga hea pingutuse ja väikse adrenaliinilaksu ka. Pluss üllatasin ennast, et kiirete trennidega kannatab pisut pikemat maad ka sõita, aga õige pisut.

3. nädal nagu mainitud võtsime veits tuure maha, et jaksaks endiselt valusalt agu anda. Ja nädala lõpus ootas meid maasikas, kaks korda 200m maksimaalselt. Distants ei pruukinud olla täpne ja oli tuul ja vool, seega numbreid pole mõtet eriti mainida, aga kindlasti saan öelda seda, et kiirus oli hea ja seda distantsi lõpuni välja ning tehniline pool video järgi oli ka täitsa seeditav.

Seni on laager läinud tõusvas joones!

Jäänud on veel nädal veel Türgi päikest ja häid trenne, enne kui võtan ette kodutee.

Võtame maksimumi!

Tšau!

IMG_1492

IMG_1497

Kohalikud murdjad

IMG_1510

See millimallikas oli veits suur

IMG_1535

Auto lukustamise uus tase xD

IMG_2042

Kõigepealt töö!

IMG_1544

Ja siis lõbu. 🙂

Kahe Türgi vahel

Türgi 1. laager oli hea sissejuhatus aerutamisse.

Loodame, et mahtu sai piisavalt, et hakata kiirust sinna peale ehitama.

Laagri 3. nädal kilometraaž langes pisut, aga selle arvelt tõusis intensiivsus. Esimest korda 2019 aasta jooksul näitas kell 20 km/h kiirust. See ei ole sprinteri jaoks teab mis kiirus, aga selle kiiruse saavutasin tugevat tõmbe peale lõiku tehes, mitte „keevitades”. Üleüldse näeme Denisiga kurja vaeva, et iga tõmme viiks võimalikult palju edasi. Paljud oskavad kiiresti käsi liigutada, aga sugugi mitte kõik ei suuda igast tõmbest maksimumi võtta. Ehk siis sellega me põhiliselt 1. laagri ajal tegelesimegi.

Trenni sai nii isukalt tehtud, et leidsin endale hädagi külge. Nimelt jäi tuhar kas lihaspinge või lihaste düspalansi tõttu ülepingesse ja kodus oldud puhkus kulus selle murega võitlemiseks. Usun, et mind aidati hea nõu ja jõuga ja saan uut laagrit 101% alustada ja mis on vähemalt sama oluline, ka lõpetada sama isukusega. Täpsemalt rääkides, siis Mihkel Luik vaatas mu üle ja soovitas mõned harjutused, mida hoolega tegin ning Joosep Mooses tegi lihashooldust ja nõelravi.

Eelseisev laager hakkab endas sisaldama Endiselt palju tõmbe peale sõitu, aga juurde tulevad kindlasti laktaatsed treeningud ja kiirust arendavad treeningud. Loomulikult jäävad ka jõusaali treeningud. Aga sellest lähemalt juba järgmises kirjatükis.

Lõpetuseks paar sõna dopingu kohta. Ülimalt kahju, et mõned meie suusamehed sellise otsuse vastu võtsid ja räpast mängu mängima hakkasid! Dopingu kasutamine on enese, poolehoidjate ja konkurentide ränk alt vedamine.

IMG_1448

IMG_1453

Halfway to Venom 😀

IMG_1482

Karel vaatas, et asend korras oleks

Vaatame tagasi ja tuleme edasi.

Teleseriaalide kõige tüütum osa, mineviku ja oleviku vahel sõelumine… Sorri, mina ka.. 😀

Eelmise aasta tibud on loetud ja hooaja hindeks võis panna nelja.

Hooaja esimene pool oli sõna otseses mõttes lahja, silmas pidades just Euroopa meistrivõistlusi, kus lõpetasin 20. positsioonil. See-eest hooaja finaaliks olnud maailmameistrivõistlustel oli löögihoog päris hea. A-finaalist jäi lahutama 0.3 sekundit, B-finaalis magasin stardi sisse ja selle tõttu läks kaduma vähemalt 13. koht (finišijoonel 15 cm minu ees) ja tõenäoliselt ka 12. koht (25cm minu ees), 11.koht oli finišis vaevu pool meetrit minust ees, aga 10. koha kutt oli juba kõvemast puust mees, kelle peale see aasta hammas kuidagi ei hakanud.

Kokkuvõtteks saan öelda, et aastaga tegin tubli arengu, 2. samasugune hüpe veel ja me räägime väga kiiretest sõitudest. 🙂 Tokyo olümpiapiletile mõeldes on põhjust olla optimistlik!

Et optimismile alust anda tuleb teha trenni ja mitte võimalikult palju, aga targalt. Just nii tundub hetkel ka minevat. Oleme Denisiga hooaja esimese „vesise lihvi” laagri selgroo murdnud.

Trennid on oodatult pikad nagu hooaja algul aeroobset võimekust arendades ikka on, aga selle juures on väga tähtsal kohal iga tõmbe tunnetamine ja päriselt tõmbamine, mitte lihtne aeru läbi vee vedamine, et kilomeetrid koguda ja pulssi teatud tasemel hoida. Paaris trennis olen paadile kinnitanud kaamera, et näha, kuidas ma tegelikult aerutan, mitte kuidas ma arvan, et ma end liigutan. Hea on, et tänapäeva elektroonika kerge vaevaga seda võimaldab. Videoid analüüsides olen leidnud ka tehnilist vajaka jäämist, mida edasistes trennides olen kõvasti välja drillinud.

1. Türgi laagri 2. nädal on läbi saanud, mitte küll enam nii kiiresti, kui 1. nädal, aga aeg läks kiirelt siiski.

Mõned statistilised parameetrid (põnevuse tekitamiseks jätan numbri tähenduse teile nuputada):

  • 15
  • 9
  • 6
  • 18:45:58
  • 132,15
  • 8177

PS! 1 veetreening jäi ära paduvihma tõttu, aga see-eest tuli veel pikem ja „magusam” jõusaali treening.

Ärge viimast lund raisku laske! 😉

 

PF fotofinišh

Poolfinaali fotofiniš, olen alt 2. 

BF fotofinišh

B-finaali fotofiniš, olen alt 4.

IMG_1420

Tabasin Denisi ootamatult 😛

IMG_1430

Pole paha