Ots on lahti tehtud

Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis minek on üldiselt hea ja Leedus toimunud võistlus kinnitas, praeguse tunde õigsust.

Leedu võistlusest täpsemalt:

Kohale läksime reedel ja õhtuse treeningugi tegin Trakais. Midagi väga sisukat ma trennis ei teinud, pigem harjusin vee ja oludega. Õnneks tekkis hea tunne kiiresti.

Laupäeva hommikul tegin kerge trenni ja õhtul olin nagu eelminegi aasta ühes leedukate neljases. Kahjuks see neljase võistlus ei olnud väga äramärkimist väärt. Pigem kujunes läbi kulgemiseks, väga head plaanitud tempotrenni ei saanud. Jäime sõidu viimasteks.

Pühapäev oli pühendatud 200m sprintidele. 1. sõit oli 9 paiku hommikul, ilm oli külm ja kõle, enesetunnegi ei olnud suurem asi. Minu õnneks ei pidanud ennast esimeses sõidus piirajasse tõmbama. Sain stardisüsteemi ja iseendaga veel pisut harjuda.

Poolfinaal toimus umbes 2h hiljem. Selleks ajaks oli ilm pisut paranenud ja enesetunnegi meenutas juba võistlustel olemist. Finaali pääsemiseks pidin lõpetama esimese kolme hulgas. Oma sõidu stardinimekirja vaadates sain aru, et tegemist ei ole väga raske ülesandega pidin tegema oma kindla sõidu. Nii ka läks, start oli juba veits teravam, kui hommikul ja sain sõita 96% pingutusega, parasjagu mootor käima, aga mitte silmi pahupidi.

Finaal oli omakorda 2 tundi hiljem. A-finaaliks oli ilm ideaali lähedane, päike säras ja kerge diagonaalis vastu tuul. Enesetunne ja soojendus enne sõitu olid väga head, tundsin end soorituse suhtes enesekindlalt. Esimest korda selle võistluse jooksul (minu sõitudes) tehti valestart, mul oli sest täitsa kahju, sest endale tundus, et sain ideaalilähedase lähte, aga polnud lugu, uus start õnnestus samuti hästi. Silmanurgast nägin, et kõrvalrajal olev Leedukas, Ignas Navakauskas, sai teravama stardi, aga ma ei lasknud end sellest häirida, sest see kutt on reaalselt maailma üks kiiremaid startijaid. Egas midagi, distantsi keskmine osa läks kiirelt nagu ikka ja siis tuli 200m magusaim periood ehk viimased 50m. Suutsin tehnikat kenasti säilitada ja tundsin, et Ignas hakkas mulle selg ees vastu tulema. Sellel korral tuli tema jaoks päästev finišijoon enne vastu, kui tast mööda suutsin sõita. Tundsin, et nüüd sai üks äge hooaja avastart tehtud ja selle tõestuseks 3. koht antud võistluselt. Hetke seisuga võib rahule jääda, sest kiirus on pigem korras ja kestan lõpuni välja, vaja start kiiremaks saada ja pisut tahaks veel maksimaalsele kiiruselegi peale keerata.

Eelmainitud asju ka järgnenud nädalal harjutasin.

Ning nädala lõpus oli võimalus treenitut testida Narva karikaetapi 200m ja 5000m distantsidel. Sprindis oli plaanis kõik sõidud maksimaalselt läbida ja 5000m minimaalse pingutusega maksimaalne tulemus saada. Saatusel olid teised plaanid… 200m eelsõidus vajutasin mõnusalt, edestasin konkurente ja aeg oli pingutusele vastav. A-finaaliks oli väga hea enesetunne, aga soojendusel kiirendust tehes tundsin äkitselt, et jalapuu paadis liigub! Mõtlesin, et küllap on jalapuud paigal hoidev kruvi ära kadunud, aga paati piiludes sain aru, et tegelikkuses on relss, millele jalapuu kruviga kinnitub paadi küljest lahti tulnud!!! Pettumus, teadsin, et nüüd tuleb lihtsalt finišisse jõuda ilma rohkemate kaotusteta. Kindla tugeva tõmbe ja vähese jalgade tööga võitsin sõidu, aga rahulolust ei olnud juttugi. Antud jubina parandus ei ole maailma kõige keerulisem, aga tüütu nokitsemine ja aega võtab kõvasti. PS! I maailmakarika etapp on juba 5 päeva pärast. :/ See selleks mul oli veel pühapäevane 5km vaja sõita, laenasin selleks sõiduks SAK Tartu klubikaaslase paati. Enne võistlussõitu veele minnes ma juba tundsin, et saab olema üks pagana halb sõit, sest tundsin end kui taburetil, mitte omale tuttavaks saanud „vormelis”. Starti ma ikkagi läksin, aga peale 300m sõitu ma mõistsin, et pole mõtet aega ja energiat raisata ebakvaliteetsele aerutamisele ja pöördusin tagasi paadisilda. Esimene võistlus mu elus, kus ma katkestasin. Vee pealt ära minnes ei jäänud niisama mandrossima (nukrutseva/närveldama) vaid panin tossud jalga ja tegin jooksulõike mäkke. Lõppkokkuvõttes sain pühapäevast võibolla isegi parema pingutuse, kui esialgu plaanisin.

Hetkel oleme Joosepiga teel Poola Poznanisse, kus toimub 23.-26.05 1. maailmakarika etapp. Loodan, et saan esiteks paadi kiiresti parandusse ja teiseks peaksin oma uue paadi ka kätte saama, millega esialgu ei plaaninud kohe võistelda, aga antud hetkel võin sattuda sundolukorda, kus pean võtma riski kohe uue paadiga võistelda.

Võistlusinfot püüan jagada oma facebooki lehel.

Pöidlad pihku!!!!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s